quinta-feira, 15 de setembro de 2011

TS: Nasionalismu Foun ba Dezenvolvimentu Nasaun

Thursday, 15 September 2011


Edisaun 2
By Geraldo Ximenes

Nasionalismu sai ona prinsipiu forte ida ba Timor Oan sira atu funu durante besik tinan 500 nia laran hasoru nasaun kolonialista boot rua, ne'ebe, forte no influensa politika maka'as iha kontextu global no regional. Prinsipiu Nasionalismu ne'ebe tuir definisaun Cambridge dictionary katak “Nationalism makes one think that the people belonging to one’s own country should be considered one’s equal”, halibur ona Timor Oan sira no hamosu sira nia sentimentu katak,  sira ida deit no sira mak Timor Leste nia nain, fo forsa, espiritu, no energia ba Timor Oan sira hodi suksesu lori Timor Leste sai husi kolonialismu ba nasaun independente iha tinan 1999.

Maibe depois de sai husi kolonialismu, tinan la'o ba oin sentimentu nasionalismu ne'e hahu lakon neneik husi ema ida-idak nian neon. Ema ida-idak mosu ho hanoin, konseitu no interese oi-oin no harahun nasionalismu ba idealismu. Idealismu oi-oin ne'ebe mak mosu halo Timor Oan barak sai pragmatismu, fahe sira ida-idak tuir sira nia interese. Sira ne'ebe mak matenek ba politik harii partidu politik, sira ne'ebe mak matenek iha negosiu harii impreja, sira ne'ebe mak hakarak atu halo presaun harii sociadade sivil, sira ne'ebe mak matenek iha arte sai artista no sira ne'ebe mak matenek iha leba ai, sai ai leba hodi defende interese no idealismu sira ida-idak nian. Dalaruma ida ne'e mak ema bolu dehan katak konsequensia lojika husi Demokrasia. 

Hare ba dezemvolvimentu sosio-ekonomiku no dinamika politika kontemporer iha Timor Leste katak husi governu sira uluk to'o aktual halo ona buat balu ba nasaun foun ne'e, maibe seidauk responde lolos ba Povu nia ezijensia. Povu sei hakilar nafatin kona ba electricidade, bee mos, Estrada, necesidade basiko nia folin no problema sosial boot liu hanesan korupsaun ho seluk-seluk tan.

Electrisidade ne'ebe mak lakan mate iha Dili laran halo Povu hakilar katak sira nia sasan elektroniku estragado. Sira ne'ebe mak senti sira nia sasan barak mak at tamba energia electrisidade ne'ebe tun sa'e loro-loron, dalaruma la kontrola aan. To'o balun muda fali akronimu AMP (Aliansa Mayoria Parlamentar) ne'e sai fali "Ajanu Mate Permanenti" ou "Ajanu Moris Permanenti". Bainhira ahi mate derepente sira hakilar, "Ajanu Mate Permanente" no bainhira ahi moris fila fali sira hakilar "Ajanu Moris Permanenti" (Buletin husi Eskola St. Jose, Balide Dili).  

Bee mos ne'ebe mak Povu persija tebes atu halao moris loro-loron sai preoukupasaun boot. Iha area balu hanesan Becora, Bedois, Manleuana inklui mos area Delta dalaruma povu la hetan bee. Saida mak Povu halo, sira fura kanu tun fura sae, tesi kanu tun, tesi kanu sae mas susar nafatin atu hetan bee. Para atu tein deit ou prepara aihan mos susar tebes. Projeitu barak sai husi governu no sai mos husi agensia internasinais ba rehabilitasaun bee matan maibe la husik hela resultadu diak. Bee matan hamrik duni maibe bee mak nungka suli sai husi nia matan ne'e mai, hanesan projeitu pakote referendum iha Oecusse (TVTL).

Estrada ne'ebe mak sai meios importante ba Povu atu halo movimentu miserable tebes. Povu iha area rurais sempre hakilar katak sira iha produtu atu ba fa'an maibe deifisil tebes ba sira atu hetan asesu tamba Estrada la to'o ba sira nia area ou estrada kotu. Lalika to'o iha ne'eba, estrada iha Dili laran ne'ebe mak nu'udar kapital no portal boot ba visitante internasionais sira mos sei iha kondisaun ne'ebe mak aat. Projeitu barak hahu husi pakote referendum to'o PDD governu fo ba imprejariu sira para hadia estrada sira ne'e maibe durasaun la kleur, fulan ida rua deit estrada sira ne'e kuak fali ona. Hanesan estrada Aitrak Laran no Bairo Pite (Malae sira bolu Banana Road). Dalaruma ida ne'e maka ema bolu naran PROJEITU.

Necesidade basiku liu-liu fos ne'ebe sirkula iha Timor Leste nia laran tomak folin a´as tebes. Povu ki´ik no mukit sira hakilar bebeik katak folin fos ne'e as liu sira nia forsa atu sosa. Ministru MTCI hateten iha TVTL katak folin $ 12 maibe iha tereno fos nia folin $ 18-$ 25. Ida ne'e hatudu momos ona katak laiha korelasaun entre dezisaun politika governu ho nia implementasaun. MTCI buka dalan oinsa para atu kontrola hanesan servisu hamutuk ho Chefi Sucos distribui fos maibe la salva. MTCI husu atu Igreja involve hodi distribui fos maibe Igreja hili atu konsentra aan liu ba misaun Igreja nian. Dalan sira ne'ebe mak MTCI foti la lori solusaun ba problema to'o ikus MTCI nonok tiha no Povu hakilar nafatin! (TVTL).

Problema sosial ne'ebe mak dada atensaun barak liu husi Povu kiik sira mak problema korupsaun. Hahu husi premeiru governu konstitusional problema sosial ida ne'e sai ona preoukupasaun ema hotu nian. Ikus-ikus ne'e problema sosial ne'e nakonu iha meida massa, seminar, konferensia pers, talk show tun to'o ba gosip iha estrada ninin sira ne'e mos ko'alia kona ba ida ne'e (ToR Diskusi DIALECTICA).

Fenomena ida refleta ba termus oi-oin. Uluk mosu termus uang rokok, uang pelicin. Agora transforma fali ba termus UANG PULSA. Transformasun ida ne'e dalaruma tamba agora iha Timor Leste buat barak mak uja pulsa husi mobile phone to'o prepago electrisidade nian. Ne'ebe, ema sempre persija UANG PULSA barak.

Esforsu barak governu halo atu hamenus fenomena ida ne'e, hanesan hari Provedoria dos Direitos Humanu e Justica (PDHJ) no iha tinan hirak liu ba ne'e harii tan komisaun ida para tau atensaun los ba korupsaun, Comisaun Anti Corupsaun (CAC). Servisu barak ona PDHJ ho CAC halo maibe seidauk bele muda povu nia perspektiva. Povu seidauk hare no senti katak sira suksesu ona iha sira nia servisu. Povu sei senti institusaun ho comisaun ne'e sai hanesan Liaun ne'ebe maka ema hakiak, foo han to'o iha nihan nebe mak kroat maibe la tata. La hatene tamba sa mak sai nune'e? Dalaruma nain mak la hanorin nia atu siak hodi tata ema, tamba dalaruma siak demais bele mos tata fali nain sira ne'ebe mak hakiak Liaun ne'e.

Fenomena-fenomena sira ne'ebe mak akontese iha rai laran dada tebes atensaun ema hotu nia husi nasional to internasional. Iha kontextu nasional povu barak mak komesa senti ona impaktu destruktivu husi hahalok sira ne'e. No sentimentu ida ne'e loron ba loron haluan husi ibun ba tilun no konstrui ona opinion publiku ida katak ”naionalismu Timor Oan nian lakon ona. Timor Oan agora buka mak Dollar to'o haluhan aan”. Iha fali kontextu internasional quase relatoriu sira ne'ebe mak produz mayoria hateten katak Timor Leste nasaun ne'ebe mak numeru korupsaun aas tebes iha mundu.

Hare katak estadu hasai orsamentu ne'ebe mak boot tebes ba dezemvolve nasaun maibe laiha buat barak mak muda ba oin, Permeiru Ministru atual, iha okasiaun balun hateten iha media katak “Ministrus barak matan musan naklosu ba osan deit”, “sekretario estadus ho direitores sira keta hare liu ba projeitu”, “persija investiga ministrus ho sekretaris estadus sira nia riku soin” no seluk-seluk tan. Buat sira ne'e hotu nu'udar naha ida todan tebes iha Permeiro Ministru nia kabas. Naha ne kala todan liu ona nia forsa atu leba, iha okasiaun balun fali Permeiru ministru fanu Timor Oan tomak ho nia apelu ”Timor Leste persija nasionalismu foun”.

Interesante tebes bainhira primeiru ministru fo sai lia fuan sira ne'e ho apelu ida ne'e iha media. Nudar reasaun iha interpretasaun politika bara-barak mak mosu. Balun hateten dehan tarde ona hasai lia fuan no apelu hanesan ne'e, sira seluk dehan persija nasionalismu foun ba manan votu iha elisaun geral 2012. Maibe ida ne'e la'os interpretasaun ne'ebe mak hakerek nain atu foo lolos.

Tuir interpretasaun hakerek nain nian,  Nasionalismu Foun nebe mak Permeiru Ministru foo sai ba Timor Oan sira katak, nasionalismu ne'ebe mak rona no responde ba povu nia nesecidade, nasionalismu ne'ebe foti interese publiku aas liu interese grupu ka individu, nasioalismu nebe mak respeita ema seluk nia direitu, nasionalismu atu hado´ok aan husi hahalok ne'ebe mak halo povu terus, nasionalismu exekuta orsamentu jeral ho didiak, nasioalismu atu halo projeitu ho kualidade ne'ebe mak diak, nasionalismu atu hado´ok aan husi hahalok KKN, nasinalismu atu prepara kondisaun infrastruktura ne'ebe mak diak atu fasilita povu, nasionalismu atu liberta povu husi kiak no mukit. Ikus liu mak nasionalismu atu maintein seguransa no estabildade. Seguransa no estabilidade nu'udar komponenti prominental ba dezemvolvimentu sosio-ekonomiku no politika. Se laiha seguransa sei laiha establidade, se laiha esbalidade sei laiha mos dezemvolvimentu sosio-ekonomiku no politiku. Komponenti rua ne'e sai kompenenti xave. Se Timor Leste hakarak suksesu mantein komponenti rua ne'e. Timor Leste sei neneik maibe los atu atinji slogan nasional ne'ebe mak konesidu iha mundu internasional katak ”Adeus Konflitu, Bemvindu Dezemvolvimentu”.  

Pergunta tuir mai halao nusa mak bele hamosu nasionalismu foun ne'e iha ema Timor Oan sira? Klaru la'os fasil atu harii  fali nasionalismu ne'ebe mak rahun ona, satan moris era ne'ebe mak pragmatismu. Pragmatismu ne'ebe mak haburas kultura individual no harahun kultura koletivu ne'ebe mak durante ne'e Timor Oan sira pratika iha sira nia moris lor-loron. Maski nune'e hakerek nain iha esperansa ne'ebe mak dalaruma sai ona segredu publiku katak Timor Oan tomak hadomi rai Timor Leste liu sasan hotu-hotu. Esperansa ida ne'e sei dada no dudu Timor Oan tomak hodi halo reflesaun, husu ba sira ida-idak nian aan, tamba sa mak vizavo sira funu to'o mate hodi duni malae? Tamba sa mak avo sira mos mate ba funu ne'ebe mak hanesan? Tamba sa mak aman, maun, alin feton sira se hirus matan ba forsa Indonesia nia kilat to'o hetan susar hodi hetan ukun aan? Tamba sa mak hotu-hotu hakarak ukun rasik aan? No ikus liu mak ida-idak husu ba sira nia aan, saida mak hau hanesan jerasaun foun tenki halo hodi valorija heroi sira ne'ebe ran fakar ba rai ida ne'e?

Ho perguntas reflesaun sira ne'e, fiar katak sei fanu Timor Oan sira nia konsiensa hodi sai Timor Oan ne'ebe mak hadomi rai Timor Leste no iha hanoin diak ba liberta povu iha rai doben ida ne'e. Ida ne'e mos sei loke mos Timor Oan sira ne'ebe mak buka matenek iha ema nia rain, nia hanoin katak matenek ne'ebe mak sira hetan atu haluan sira nia horizonte hanoin no halo sira sai ema ne'ebe mak ho perspektiva internasional maibe ho karakter Timor Oan nafatin.

Sai husi faktores internal ne'e, iha faktores external ne'ebe mak persija ema tau konsiderasaun boot atu hamosu sentimentu nasionalismu iha kada Timor Oan. Ida mak edukasaun iha familia nia laran. Inan ho Aman sira iha obrigasaun atu konta historia ba oan sira tuir los lalaok historia ne'e nian. Halo nusa mak Timor Oan sira sofre hodi manaan ukun rasik aan.

Ida seluk mak partidu politiku. Hanesan ita hotu hatene katak partidu politiku nu'udar forsa politiku ida ne'ebe mak iha potensia atu kaer governu. Governu mak sei sai volante hodi lori povo nia moris ba oin. Partidu politiku sira tengki tau vizaun ho misaun ne'ebe mak diak ba moris aban bain rua. Vizaun ho misaun partidu nian labele hela deit ho sira maibe tengki fahe ba ema seluk liu husi aplika funsaun partidu politiku nian, rekruta, eduka no kaderiza.

Ho nune Timor Oan tomak bele iha esperansa katak loron ida Timor Leste sei iha jerasaun foun ne'ebe mak nakonu ho sentimento nasionalismu, hadomi Timor Leste no iha hanoin no vontade diak atu lori nasaun ba oin ho povu nebe mak moris diak. Sei hamosu jerasun ne'ebe mak sai manan nain la'os lakon nain. Hanesan Nelson Mandela iha 1990 an hateten katak, “sometimes it falls upon generation to be great. You can be that great generation”. Atu nune'e sei laiha predikadu „Kekalahan Ideologi Manusia Timor Leste„ ba Timor Oan tomak liu-liu ba jerasaun tuir mai.

Historia hatudu ona mai ita hotu katak, nasionalismu sai ona prinsipiu basiku ba funu husi jerasaun ba jerasaun atu hetan ukun rasik aan. Timor Leste tenki iha no hamosu jerasaun ne'ebe mak nakonu ho nasionalismu libertasaun nu'udar base atu hamosu nasionalismu foun. Husi hakerek ne'e, hakerek nain dada konklusaun, katak Timor Oan sira tengki iha nasionalismu ne'ebe mak forti liu nasionalismu liberta nasaun atu desenvolve no lori Povu sofre ida ne'e sai husi kiak no mukit. Se laiha nasionalismu ne'ebe forti, Timor Leste so bele sai deit fatin ba ema ne'ebe laiha nasionalismu no buka riku atu riku ba nafatin no hanehan ema ne'ebe mak kiak sei sai kiak rabat rai. No bain hira Timor Leste monu iha ema sira ne'ebe mak menus ba nasionalismu nia liman laran, loron ida Timor Leste sei hetan predikado “Timor Leste hanesan Kursi Malas ne'ebe mak nakdoko barak maibe nungka hakat ba oin ou muda ba kotuk“.

Obrigado wain.
Geraldo Ximenes, email : asukai3brothers@gmail.com)

Sem comentários:

Enviar um comentário