quarta-feira, 10 de agosto de 2011

Kompromisu Governu AMP ba kombate korupsaun, Mari Alkatiri halo trik baratu ba ninia existensia politika

Hugo, CNRT: Mari Ukun Sabraut


Rui Meneses, PD: Mari Alkatiri halo trik baratu ba ninia existensia politika


Dili. IV Governu Konstitusional ne´ebe lidera husi PM KayRala Xanana Gusmão, iha duni kompromisu ba kombate korupsaun no Boa-Governasaun, liu husi hakerek iha Programa IV GovernuKonstitusional ne´ebe hetan aprovasaun iha Parlamento Nacional (PN) iha fulan Setembru tinan 2007.

Materializasaun husi kompromisu ba Boa-Governasaun no kombatekorupsaun, liu husi harii Sistema ne´ebe estabelece no forte hafoin implementa programa Governu nian. Liu husi Lei Nº.7/2009, Loron 15 Fulan Juliu konaba kriasaun Komisaun Funsaun Publikano publika iha Jornal Republika. Lei Nº.8/2009,loron 15 fulan Juliu, hodi estabelece KAK.

Iha Loron AMP nian ba dala hat (4), loron 08 Fulan Agosto 2011, PM KayRala Xanana Gusmao ható fila fali hodi honra ba kompromisu Governu AMP nian ba Boa-Governasaun no kombate Korupsaun. Hodi husu ba KAK halo auditoria ba riku no soin membrus Governu nian, publikasaun MédiaTerça-Feira (09/08/2011).

Sekretariu Jeral Partidu Fretilin, Dr. Mari Alkatiri, liu husi Komunikadu Imprensa katak,”Alkatiri: Irmaun Xanana labele hein to´o 2012 atu husu halo auditoria ba riku soin membru governu de facto;haruka kedas ba Ministeriu Publiku (Komunikadu Fretilin Media,10/08/2011)”.

Haktuir tan Mari Alkatiri,” Hau hanoin Irmaun Xanana mos agora koaliahanesan nia koalia tamba nia mos iha suspeitas serias katak iha dunibuat balun atu investiga. Hau rona dehan katak nia koalia nunee,membru governu de facto balun mos la kontente ona, no bainhira sirahalo sira nia festa selebrasaun tinan AMP nian iha segunda liu ba,balun deklara sira la kontente ho irmaun Xanana ninia koalia. Ne makhau mos husu nia atu hola medidas agora kedas, labele hein. Se laeita hotu bele hanoin nia soi deit rai rahun ba povo nia matan kataknia seriu atu luta contra KKN. Hau la fiar nia seriu. Deklarasaun idanee la vale se nia la hola medidas urgente liu no haruka kedas baMinisteriu Publiku atu investiga agora,” deklara Alkatiri (idem)”.

Hugo, Mari Ukun sabraut:

Hatan ba deklarasaun Dr.Mari Alkatiri, Aderito Hugo Costa, husi CNRT,katak:”deklarasaun riku soin membrus Governu iha ona MP, saida maka PM dehan maka antes remata mandatu 2012”.

Haktuir tan Aderito Hugo,”Mari Alkatiri nunka halo ida ne´e, ukun sabraut deit, projetu siluman bar-barak, nia trata no salva nia an ho nia membrus governu sira ho Lei ba ex-Titulares no Lei Pensaun Vitalicia, beneficiu ba nia an, hela uma estadu ba residensia no uma estadu ida ba eskritoriu ba ex-PM, inklui kareta, staf, seguransa,telpon,sst, to´o vida moris tomak, pasiar ba liur tinan-tinan”.

Rui Meneses ne'e Mari Alkatiri halo trik baratu ba ninia existensia politika:

Rui Meneses, husi Partido Democratico (PD),” ne´e trik-trik politikabaratu husi Mari Alkatiri, politikamente nia hakarak: 1) Nia hakarakdesafia no kompara nia an ukun diak liu PM Xanana.2) Asaun politikahasoru PM labele , uja MP nudar kampu batala hodi hatun PM, ho isukorupsaun.3) Espresaun tauk nia ba ninia militante sira ne´ebe makasei desvia votus ba PM Kay Rala Xanana. 4) Dada simpatia ba niniakongresu ho pakote uniku ne´ebe karik partisipante sira menusespetativa lakon konfiansa”.

Hatutan Rui Meneses,husi Komisaun C PN,” Mari Alkatiri hahu joga helapolitika existensia, atu nune bele hetan nafatin atensaun publikufigura elite. Maibe kompara nia an hanesan Katuas PM no hatun PM”.

Mari Alkatiri hakarak uja “Isu Korupsaun” nudar Instrumentu politikaba kampane iha eleisaun lejislativa 2012.

Iha Mari Alkatiri nia Ukun no Fretilin maioria iha Parlamento Nacional(PN) maka elabora no aprovas Leis sira hanesan, Lei Pensaun Vitalicia no Lei ba ex-Titulares sira, ne’ebe halo iha tempo Fretilin maka maioria iha Parlamento no kaer Governu, ne’ebeneficiu ba se no korupsaun ka lae?Han matank ka han tasak.

Tuir Lei No.1/2007, konaba "Pensaun Mensal Vitalicia ba deputados noregalias sira seluk”. Dekretu Governu, No.2/2007, konaba “ Rejimentukonaba Estatuto ba Titulares orgauns soberanias”. Lei rua ne’eprodutus se nian? No minimu sira produs Lei ne’e hanoin ba sira nia an ka koruptus, ka pratika korupsaun material e moral, ativa no mos pasiva.

Iha ne’e hatudu katak korupsaun formal, hamahon an iha Lei nia okus no korupsaun ne’ebe la hamahon iha Lei.

AMP Média
11.08.2011!

TAUR BA PREZIDENTE: entre Dezeju & Dezafius

Filipe Rodrigues Pereira*

Maski eleisaun ba Prezidente da Republika sei hala’o iha tinan 2012 maibe fulan hirak liuba media nasional so’e ona naran kandidaturas lubun ida, hanesan Jose Ramos-Horta, Fernando Lasama, Lucia Lobato, Jose Luis Guterres, Ana Pessoa no sel-seluk tan, inklui mos naran General Taur Matan Ruak (Taur) ba publiku.

Sobre kandidatu Taur, tuir informasaun nebe’e mak ik-ikus ne’e fakar-sai ba publiku dehan, Taur ninia kandidatura mai husi ninia hakarak rasik. Karik informasaun ne’e los maka alem de kada sidadaun iha direitu konstitusional atu kandidata-a’an ba kada kargu politika iha nasaun ne’e, minimal indika mos buat importante ida, gerasaun Taur nian (gerasaun foun) ladun satisfeitu ona atu moris naruk ba beibeik iha gerasaun tuan balun nia mahon. Liu-liu moris iha prezidente prezente nia mahon. Karik iha relasaun entre Taur ninia seriedade atu kandidata-a’an ba PR no Prezidente Ramos-Horta ninia deklarasaun nebe’e dehan gerasaun foun sidauk preparadu diak atu ukun nasaun ne’e?!

Koalia konaba General Taur ninia seriedade ba PR iha 2012 no perguntas ikus-daudaun temi iha leten maka klaru hamosu kondisaun espekulativa ida ba publiku katak elites politiku, kandidatus ba PR no partidus balun fika “preokupadu” ho Taur nia kandidatura. Preokupa tamba dalaruma kandidatu balun nebe’e durante ne’e hein atu hetan suportasaun husi partidu ka figura balun sente lakon esperansa atu kandidata-a’an, kandidatu balun fali hanoin ru-rua atu kandidata-a’an. Nune’e mos, ho Taur ninia seriedade ba PR iha 2012 halo partidu balun komesa buka muda estrategia politika nebe’e antes ne’e trasadu ona, sira presiza hamosu estratégia no tatika politika foun hodi hasoru eleisaun PR no legislativa iha 2012.

Mosu perguntas, sa importate ida ho figura Taur, ne’eduni konsege hamosu mudansa ki’ik balun iha elite politika no partidu nia let?

Se la demaziadu atu notifika, Taur ema ida importante iha xadres politika nasional tamba nia ema veteranu ida, veteranu nebe’e ‘disegani’ no konsege komprova ninia esperiensia vida politika iha nasaun ne’e. Faktor Veteranus nudar vantagem politika bo’ot atu dudu figura Taur hodi konkore iha eleisaun presidensial 2012. Nudar veteranu maka oituan ka barak sei dada veteranus sira seluk atu fo’o suportasaun politika ba ninia kandidatura. Figura prinsipal veteranus lubuk ida, hanesan Eli 7, Riak Leman, Dudu, no sel-seluk tan, nune’e mos Lu-Olo no Xanana Gusmao dalaruma moralmente, politikamente no financeiramente sei fo’o sira nia apoiu ba Taur ninia kandidatura. Suportasaun ka apoiu politika ba Taur husi veteranus maka sai nudar forsa politika atu Taur kandidata-a’na ba PR. Ne’e tamba Taur mai husi individu nebe’e independente. Veteranus nebe’e mak ser independentes no veteranus nebe’e namlekar iha partidus hirak nia laran dalaruma sei halai hamutuk hodi suporta Taur ninia kandidatura?!

Hare ba’a faktor veteranus henesan temi iha leten maka figura nain rua, Xanana no Lu-Olo sei sai faktor determinante ba Taur nia kandidatura no figura rua ne’e (Xanana-Lu Olo) mos sei hamosu ‘turbulensia’ no mudansa politika antes no perante eleisaun 2012. “Turbulensia” ka mudansa politika mosu tamba Xanana-Lu Olo iha prezente nudar mos prezidente ba partidu bo’ot rua iha nasaun ne’e. Bazeia ba razaun veteranu maka Xanana dalaruma sei suporta Taur 100%. Wainhira Xanana nudar veteranu fo’o ona suportasaun ba Taur ninia kandidatura maka sei la iha dalan seluk ba partidu CNRT atu la suporta Taur ba PR iha 2012. Hanesan durante ne’e publiku akompanha, CNRT durante ne’e la hakiak ninia manu-aman rasik nebe’e diak atu lori ba futu iha eleisaun prezidensial 2012. Istoria mos hakerek, iha tinan 2007 CNRT suporta ema independente ida, Dr. Ramos-Horta ba PR. Hakerek’nain hare katak iha tinan 2012 CNRT sei la’o tuir ninia ain-fatin hanesan iha tinan 2007 liuba, suporta individu independente ida hanesan Taur ba PR.

Iha parte seluk, iha Lu-Olo nebe’e nudar mos veteranu ida, maibe sei iha diferensa tamba lia anin nebe’e semo tun-sa’e lori notisia katak Lu-Olo sei interesadu ho kadeira PR iha eleisaun 2012. Wainhira Lu-Olo sei interesadu ho kadeira PR maka sei iha veteranu ailaran nain rua mak sei konkore iha eleisaun prezidensial 2012. Taur konkore nudar independente nebe’e sei hetan suportasaun signifikante husi Xanana-partidu CNRT, Lu-Olo sei konkore liu husi partidu Fretilin. Mosu mos perguntas, maioria veteranus sei suporta se? Taur ka Lu-Olo?! Suportasaun husi veteranus ba kandidatura Taur no Lu-Olo nudar mos faktor ida importante. Maibe faktor importante seluk mos mak suportasaun institusional husi partidu politika. CNRT ka Fretilin mak forte iha baze hodi dudu sira nia kandidatu manan kadeira PR? No, partidus politika ki’ik seluk nebe’e deit mak sei suporta kandidatura rua refere?! Klaru mos katak alem de suportasaun husi partes hanesan temi leten, figura rasik husi kada kandidatu sai mos nudar faktor determinante.
Hare husi aspeitu seluk, Taur nia seriedade hodi kandidata-a’an ba PR iha tinan 2012 sei hafahe mos massa politika iha baze, liliu massa husi parte Lorosae. Partidu Fretilin nebe’e mak iha tinan 2007 hetan suportasaun bo’ot husi parte Lorosae dalaruma sei lakon votus balun iha eleisaun prezidensial karik Taur no Lu-Olu sai adversariu ba malun.

Alem husi parte Lorosae, Hakarak ka lakohi partidus politiku ka kandidatura ba PR sei enfrenta mos issu ka sentimentu etniku iha eleisaun 2012. Iha ne’e mak dalaruma Taur sei infrenta dezafius bo’ot husi massa parte Loromonu. Vantagem ba Taur hanesan ohin temi iha leten, suportasaun politika husi veteranus husi partidu politika sei hasoru desvantagem nebe’e foin temi mos daudaun, issu ka sentimentu etniku tamba impaktu husi krizi politika-militar iha tinan 2006 liuba. Koalia konaba Taur nia figura maka sosiadade politika iha nasaun ne’e espontaniamente sei hatu’ur Taur nudar sentru ba krizi politika-militar 2006 nebe’e nakonu ho sentimentus etniku. Hare espontaniamente maka maoria sosiadade politika la buka hare didiak, karik Taur nudar sujeitu ka objeitu ba krizi politika-militar nebe’e mosu iha 2006.

Iha sosiadade politika nasaun ne’e nia laran prezente, wainhira buka hakait Taur nia dezeju atu kandidata-a’an ba PR iha 2012 maka sosiadade politika buka dada-hikas Taur nia dezeju refere ho krizi 2006. Hakait Taur nia deseju refere no krizi politika-militar iha 2006 maka politiku balun sente duvidas, Taur bele konsege eleitu iha 2012 nudar PR ka lae?! Ida ne’e mak dezafius bo’ot nebe’e Taur sei infrenta iha ninia kandidatura. Tamba partidu ka kandidaturas seluk sei buka atu koko uza krizi 2006 hodi satan Taur nia dezeju, tamba “kampanha negativa” (kampanye hitam) sempre existe iha vida politika ho objectivu buka satan-malun.
Hasoru dezafius sobre issu ka sentimentus etniku hanesan temi iha leten maka Taur presiza kria ekipa ida forte lintas-etnik atu dudu ninia kandidatura. Ekipa ninia funsaun importante ida mak transforma dezafius sai ba vantagem no oportunidades atu nune’e bele alkansa vitoria ba Taur nia kandidatura. Transforma dezafius sai ba vantagem relasiona ho isu etniku la’os servisu ida fasil, tamba isu etniku iha mos ligasaun ho karakter sosiadade nian. Sentimentus humanu ba krizi politika-militar nebe’e akontese iha tinan 2006 dalaruma sei sikat-metin hela iha sosiadade Loromonu nia memoria. Por ezemplu kazu fahe kilat, kazu petisionarius, kazu Maijor Alfredo Reinado, kazu tiru polisia iha edifisiu justisa nia oin no sel-seluk tan.

Sosiadade etniku iha parte Loromonu klaru id-idak iha persepsaun rasik ba akontesimentus nebe’e mosu iha tinan 2006. Tambane’e presiza buka formas oi-oin atu koko halo esplikasaun, inklui esplikasaun direkta husi Taur ba sosiadade iha baze. Hamosu no hahanesan persepsaun ida-deit konaba akontesimentus iha pasadus no programas estadu nian iha futuru ba sosiadade tomak nudar dalan ka meius prinsipal ida atu halo, ho nune’e minimal bele hametin no haburas-hikas konfiansa husi sosiadade ba Taur nia figura, figura nebe’e mak nudar mos gerasaun foun iha nasaun ne’e. Boa sorte, General. **End**

Sekretáriu Jeral Partidu CNRT Dionísio Babo Loke abertura OMP Iha Distritu Baucau

Baucau – SekretáriiuJeral Partidu CNRT Dionísio Babo Loke abertura OMP nian iha distritu Baucau ho tema Orentasaun ba Kapasidade Feto iha vida Polítika.

Orentasaun ida ne’e bele loke ita bo’ot sira nia hanoin no ita bo’ot sira sei iha tempu aban bain rua ita bo’ot sira atu tur iha parlamentu nasional  ka iha asembleia kontituisaun nian

Nia mos afirma tan katak feto nia partisipasaun ne’e bo’ot tebes-tebes,maibe ita tenke prepara, sei ita la prepara ita nia an ita tuir iha parlamnetu nasional ita atu ko’alia saida no ba halo saida ita mos ladun hatene tamba ita la prepara ita nia an no ita atu ko’alia saida iha parlamentu nasional. Partidu polítiku nia papel liu-liu oraganizasaun feto nian ne’e atu fo kapasitasaun ba feto, kapasitasaun ne’e minimum tebes-tebes, ita ba iha nasaun Xina nia partidu ida deit no partidu ida ne’e ba hotu iha governu, partidu ida ne’e governu mak selu hotu kompara ho ita nia portidu, ita nia partidu sei liu sira tamba ita nia partidu sira ne’e la garantia ba governu tamba partidu sira ne’e hamrik mesak.

Sekjen Partidu CRNT ne’e mos informa tan katak ita nia partidu tenke buka meius oinsa mak ita halo enkontru hanesan ne’e no fo treinamnetu hodi fo kapasitasaun maibe kapasitasaun ne’e iha rua, ida sira bolu kapasitasaun polítika no ida fali sira bolu kapasitasaun aspetu téknika polítiku.

Kapasitasaun polítika liu-liu kona-ba oinsa mak papel feto nian iha polítika agora liu-liu kapasitasaun téknika  iha área polítika  oinsa mak funsionalismu no oinsa mak ita implementa treinamentu orentasaun kapasidade ba feto sira iha vida politika no mekanismu  hodi bele to’o objetivu polítiku nian.

Kapasitasaun polítika iha intensaun rua ida atu hatene partidu nia papel no segundu feto iha vida polítika.
Agora hanesan partidu politika nia papel ita bo’ot sira hatene katak Partidu CNRT nia papel mak ita nia imblema liberta apatria no liberta ita nia povu

Iha fatin hanesan Prezidente OMP Igilda Soares hateten objetivu ba orentasaun ida ne’e hanesan programa OMP nasional nian ne’ebé husi 2009 to’o 2013.

“Tinan uluk ami hala’o konsolizasaun no ami halo treinamentu jeral deit agora ami hakarak hili tuir distritu sira.
Ohin ami komesa iha distritu Baucau fó orientasaun ida ne’e ho nia objetivu katak atu konvense,atu  “menyakinkan” ba ita nia feto maluk sira importansia feto hola parte iha vida politika. ” Tenik Izilda
Alende ne’e  prezidente OMP haktuir tan katak la’os tamba feto tama iha polítika atu “memenuhi” target ne’ebé internasional ho nasional husu maibe importante duni feto atu hateten katak nia aset importante nasaun nian.

Koordenador  OMP Distritu Baucau Maria Fatima Belo hateten orentasaun ida ne’e ita presiza duni atu kapasita ita nia feto maluk sira tamba durante tempu ne’e programa husi Partidu CNRT seidauk hala’o no treinamnetu ida ne’e foin primeira vez.

“Hau husu ba OMP nasional sira atu fo tan treinamnetu ba ami nia feto maluk sira iha distrital no ami bele komprende kapasitasaun feto iha politika.

 Hau mos fo gratula kona-ba “insetifas” ne’ebé mak OMP husi nasional halo no fo treinamentu ba OMP sira iha distritu” dehan Koodenador.