segunda-feira, 28 de março de 2011

FRETILIN RADIKAL TRATA IGREIJA NO PADRE SIRA

Iha Blogo FRETILIN (RADICAL) nian (http://timorhauniandoben.blogspot.com), iha loron hirak ne, sira publika informasaun nebe'e hatete aat Amu-Lulik sira. Komentarios ho lian Portugues ne hatete katak iha Timor, padre sira komete pedofilia (aktu sexual) hodi estraga labarik sira (mane ho feto) sexualmente, no dun matak katak amo-bispo sira la halo kazu. 

Ba informsaun liu tan, hare FRETILIN RADIKAL (BP-7) ne'e tau iha website tuir mai ne'e:


PADRES TIMORENSES VIVEM COMO REIS E MANIPULAM O POVO A FAVOR DE POLÍTICOS QUE LHES DÃO DINHEIRO E TERRENOS

.

Manipulador Dokumentus UNTAS buka mediasaun

Domingo, 27 de Março de 2011

Manipulador Dokumentus UNTAS buka mediasaun

Dili. Aileba Lian (AL). Manipuladores ba dokumentus UNTAS nian, buka dalan ba rezolve problema liu husi mediasaun. Tuir informasaun ne´ebe maka AL hetan katak "Reitor UNTL, Dr. Aurelio Guterres, esforsu hela oinsa maka bele halo hasoru malu entre estudantes sira ne´ebe maka hanran an Konseilu Senadu Estudante (KSE)-UNTL ho sira ne´ebe maka naran tama iha listas UNTAS". "Mos husi Parte Sra. Ana Pessoa Pinto, nudar Prokurador Jeral Republika (PJR) mos esforsu hodi evita queiza ka kesar husi parte vitimas sira ba Ministeriu Publiku". Interesante hodi hare no hanoin, tamba saida maka hanoin mediasaun mai husi personalidades rua ne´ebe kaer instituisaun rua. Ida nura reitor tamba ninia estudantes sira ninia asaun,lori instituisaun ne´ebe maka nia rasik maka lider, nudar reitor. Esforsu ne´e,oinsa maka atu salva naran ka operasi kosmetik deit, tamba asaun husi Estudantes lori UNTL nia naran ne´e hatun liu «kredibilidade instituisaun akademiku ida nian» tamba halo asaun kritiku maibe bazeia deit ba dokumentus falsifikadus deit. Mundo akademiku fatin kritiku no analitiku,maibe mundo akademiku la admite asaun no kritika nebe bazeia ba dokumentus falsifikadus. Nudar Ministeriu Publiku, buka oinsa maka evita kesar ba MP, ne´e ultrapassa ninia knar nudar MP,tamba iha tentativa hodi desvia deit kasus neébe krimi tamba: denuncia kalunioza, falsifiaksuan dokumentus, difamasaun no objektivu kontribui ba instabilidade. Kasu UNTAS, hare lolos manipulasaun hahu dadaun husi UNTL no Mos PJR liu husi ninia PJR rasik,Dra.Ana Pessoa Pinto!

Sexta-feira, 25 de Março de 2011

Mari Alkatiri: Osan povu nian luku husi Tasi mane no mout iha Tasi Feto

Dili. Aileba Lian (AL). Mari Alkatiri, Sekretariu Jeral Partidu Fretilin/Revolucionariu, dehan nune'e iha tinan kotuk katak " Osan povu nian luku iha tasi mane no mout iha tasi feto (FB, Mari Alkatiri)". Explikasaun husi Mari Alkatiri katak "osan povu nian ne'ebe maka hasae husi Mina rai, mout iha tasi feto tamba halo bokur ema ida rua deit.

Mari Alkatiri ninia lia fuan sira ne'e ninia destinu ba sira ne'ebe maka oras ne'e hetan beneficiu husi AMP nia ukun, inkluindu Camaradas emprasarius sira, familia Alkatiri no mos proprio Mari Alkatiri rasik.

Mari Alkatiri hakerek no elabora Lei Pensaun Vitalicio ne'ebe maka nia interpreta hodi fo beneficiu ba nia an, oras ne'e dadaun Governu AMP halo hela obras ba residencia Mari Alkatiri nian ho montante por volta ba US $400,000.00. Governu selu uma ne'ebe Mari Alkatiri aluga iha Surik Mass Washindu, Embaixada Filipina nia oin, ho total fulan ida Governu selu US$4,000.00. Uma ne'ebe Mari Alkatiri aluga karu liu fali aluga uma iha Manhattan New York!

FRONTEIRA TL - RI BUKA RESOLVE HO BOA VONTADE

FRONTEIRA TL - RI BUKA RESOLVE HO BOA VONTADE

.

MIRO NASCIMENTO – SUARA TIMOR LOROSAE – 25 marsu 2011

DILI - Membru Parlamentu Nasional Bankada PSD, Mario Viegas Carrascalão husu ba ulun boot nasaun Timor-Leste, Primeiru Ministru Xanana Gusmão ho Prezidenti Republika Indonesia, Susilo Bambang Yodhoyono atu rezolve lalais problema fronteira entre nasaun rua ne’e ho boa vontade.
“Akordu sira nebee maka governu TL ho RI halo nee, atu lori duni benefisiu diak ba nasaun Timor-Leste. Nunee mos ba problema fronteira nian, iha buat kiik balun maka presiza ulun boot rai rua nee koalia hodi rezolve ho boa vontade no kumprensaun hodi isplika diak liu tan,” hatete Carrascalão ba STL iha Uma Fukun PN, Kinta (24/3).

Tuir Eis Vice Primeiru Ministru asuntu administrasaun nee nia hanoin, dalabarak atu rezolve problema fronteira, TL haruka deit delegasaun maka ba, maibe delegasaun labele toma desizaun balun. Needuni ho inkontru nebeee ulun boot nain rua halo nee, bele ona toma desizaun ba problema fronteira.

Nunee mos, Carrascalão hateten, problema naktuka, Distritu Oecusse kuandu atu hetan solusaun diak maka tenke liu husi inkontru ulun boot rai rua nian nee, hodi buka mos ninia solusaun.

Parte seluk Deputadu Carrascalão hare katak akordu nebee maka governu TL asina ho governu Indonesia nee nudar kompetensia governu nian duni. “Rai rua hanesan Timor-Leste ho Indonesia nomos nasuan vizinhu Australia nee tenke halo duni akordu, tanba ita nee iha fronteira ba malu hela, hodi bele regula situasaun saida deit, karik lori difikuldade ba rai sira nee,” nia hateten.

Carrascalão hanoin, akordu nebee maka governu halo nee pozitivu, maibe problema laos halo akordu deit mais tenke iha ninia implementasuan husi akordu nebe maka halo nee. “Tanba kuandu halo akordu nebee iha sura tahan laran deit, no la halo buat ruma, nee maka sai problema iha ita nian rai nee. Ita mos hatene katak Timor ratifika lei internasional hira ona, akordu barak mos ita ratifika ona maibe ba parte implementasuan nee barak maka la lao. Nebee tenke kria meius ida para bele rezolve buat sira hanesan nee,” Carrascalão hatutan.

Ba asuntu ne’ebe hanesan, Deputadu Paulo de Fatima Martins husi Bankada CNRT hateten, akordu nebee maka governu AMP halo ho Prezidenti Indonesia nee pozitivu ba nasaun Timor. Tanba iha akordu barak maka govenru halo ho Indonesia.

“Nebee hau senti buat nebee governu halo nee diak, inklui mos planu governu nian nee, la sala buat ida kuandu iha planu atu sosa ekipamentus militar ba ita nian forsa,” hatete Deputadu Paulo. Deputadu Paulo mos konsidera katak planu governu nian atu sosa ekimpametnu miliar husi Indonesia nee diak no pozitivu. Maibe buat hotu nee kompetensia governu nian atu determina.

Maibe liafuan la hanesan mai husi Xefi Bankada Fretilin, Deputadu Aniceto Guterres ne’ebe hatete katak, akordu barak nebee governu asina ho Indonesia nee fila fali ba govenru AMP ninia kapasidade atu implementa, no halo jestaun. “See iha akordu barak, maibe problema nunka mais resolve, maske osan barak. Ita rona dalabarak ona governu nee halo viajen estranjeiru barak liu, maibe fila mai rezultadu laiha,” Deputadu Aniceto lamenta.Deputadu Aniceto mos hamosu kestaun hodi husu pergunta kada viajen ida, Primeiru Ministru ho ministru lubuk ida sai nee ho osan hira ona maka uza?

“Goveru nee koalia konaba area fronteira, nebee governu Fretilin uluk rezolve ona no hela deit 5%, maibe to’o agora governu AMP seidauk rezolve. Ida nee hatudu katak falta kapasidade husi governu ida nee atu halo negosiasaun. Ita koalia konaba osan mos hanesan deit,” Deputadu Aniceto haktuir.

Liafuan hanesan reforsa husi Deputadu Bankada Fretilin, Francisco Miranda Bianco hatete katak akordu hotu kuandu atu hetan ninia forsa, tenke lori mai Parlamentu Nasional, hodi nunee sai akordu nebee hetan aprovasuan husi reprezen tante povu nian.

Parte seluk, bazeia inkontru bilateral entre Governu Timor-Leste lidera husi Primeiru Ministru, Xanana Gusmão ho Prezidenti Indonesia, Susilo Bambang Yudhoyono iha Jakarta-Indonesia, Tersa (22/3) konkorda hodi halo akordu ba asuntu barak inklui ba infranstrutura, edukasaun ho turismu. arm
.

ONU ASSINA TRANSFERÊNCIA DA AUTORIDADE PARA A POLÍCIA NACIONAL


.
Ameerah Haq

MSO – LUSA

Díli, 26 mar (Lusa) -- A representante especial do secretário-geral da ONU, Ameerah Haq, e o primeiro-ministro de Timor-Leste, Xanana Gusmão, assinaram hoje os documentos para a transferência da responsabilidade pela segurança interna para a Polícia Nacional.
Com esse passo, inicia-se a contagem decrescente para a saída da Missão das Nações Unidas de Timor-Leste (UNMIT), que deverá ocorrer após a realização das eleições presidenciais e legislativas de 2012.

Até lá, a polícia das Nações Unidas (UNPOL), que tem assegurado a responsabilidade do policiamento do território desde a crise em que o país se viu mergulhado em 2006, vai desempenhar outras tarefas, como explicitou Xanana Gusmão, na cerimónia de assinatura que decorreu no Palácio do Governo, em Díli.

"A partir de amanhã, a UNPOL vai ter outra missão, igualmente difícil, a de dar apoio técnico à nossa polícia, em áreas como a formação, administração, disciplina e operações", disse.

À meia-noite de 27, dia de aniversário da Polícia Nacional de Timor-Leste (PNTL), esta assume a responsabilidade policial pelo Distrito de Díli, o último que faltava transferir da UNPOL, num processo que decorreu de forma gradual, com a certificação das diferentes unidades que compõem aquela polícia, segundo critérios comummente aceites pelo Governo timorense e pela UNMIT.

A passagem de testemunho não significa, no imediato, que Timor-Leste dispense a ajuda da polícia internacional. É sim, como vincou Xanana Gusmão, "uma nova fase para a Polícia Nacional e para a UNPOL", em termos de cooperação, que se deverá estender até ao final de 2012.

ANIVERSÁRIO PNTL BA DALA 11


.
TIMOR EXPOSE

Pe Martinho: PNTL Tenke Hapara Violensia Kontra Povu

Dili - “Polisia tenke hala’o nafatin sira nia direitu nudar lutu ba nasaun fo seguransa no estabilidade ba nasaun sira iha direitu tomak, sira tenke hapara violensia i kuandu ema violentu demais hasoru populasaun ne’ebé ke sala laek sira tenke ser uza meius tomak laiha limitasaun atu proteje ema ne’ebé kiik , ema ne’ebé mukit ema ne’eb’e forsa laiha,”lia hirak ne’e hato’o husi reprezentante igreja katolika Pe.Martinho Gusmão iha Fundasaun Oriente hafoin remata seminario entre CNE ho Jornalista sira kinta ne’e (24/03).

“Ne’e duni parabens ba PNTL , deseja para sira sai nafatin lutu moris povu ninian ita bele dehan katak defeza ba ema ne’ebé mukit no kiik liu,” dehan Gusmão, relasiona ho loron aniversariu ne’ebé sei mosu iha domingu semana ne’e (27/03)

Iha parte seluk deputadu husi Bankada FRETILIN David Dias Ximens hateten Polisia Nasional Timor Leste tenke iah formasaun ne’ebé diak. “Ita nia polisia ne’e atu lao los tenke iha formasaun depois sira mos iha lei ne’ebé tenke regula sira nia aktividades sira nian, Ita iha duni polisia ne’e iha organizasoens bar-barak, hanesan UPF, Special no buat bar –barak tan sera ida ne’e hanesan efetivu ona ? hau nia hare seidauk tamba hau hare seguransa deit seidauk lao normal, ne’ebé hau dehan katak polisia ne’e atu diak ona mas hau seiduak hatene, sei at mos hau seidauk bele dehan, depois ita ne’e país postu konflitu ne’ebé ita sei gesek mengesek malu ne’e maka’as agora halo nusa maka ita bele garante keamanan kuandu polisia rasik ne’ebé atu garante keamanan mos la aman,”afrima Dias.

Entretanto Vice Prezidente Komisaun B Parlamentu Nasional ne’ebé trata asuntu negosiu estrangeiru, defeza no seguransa nasional deputadu Paulo Martins hateten “PNTL halo tinan 11 ne’ebé eziste iha Timor Leste maibe polisia ita hare sei nurak hela, husi personil, husi esperiensia serbisu purtantu ita hare sei nurak hela ne’e duni esforsu komando nian ita bele hadia diak liu PNTL liu-liu iha disiplina PNTL nian, disiplina iha atuasaun, polisia tenke hatudu nia maturidade bainhira nia foti medida ruma, Tenke hadia mos relasaun komunidade nian no PNTL.” (TE)

ONU cede policiamento de Timor às autoridades nacionais a partir de hoje

Segunda-feira, 28 de Março de 2011


.
LUSA - 27 março 2011

A Polícia Nacional de Timor-Leste (PNTL) assinalou domingo o seu 11.º aniversário e recebeu da Missão das Nações Unidas (UNMIT) a responsabilidade pelo policiamento do território.

A cerimónia, que decorreu nos jardins do Palácio do Governo, foi presidida pelo chefe de Estado, José Ramos-Horta, o qual lembrou as vicissitudes por que passou a polícia timorense desde a sua fundação, nomeadamente a crise de 2006 que quase a destruiu, e realçou a importância de ser tido em conta o factor humano na reforma do sector da segurança.

«Quando formamos uma instituição, temos de a preparar como deve ser, nomeadamente a condição humana porque a reforma da polícia não é um processo burocrático ou mecânico», salientou Ramos-Horta, para que não se repitam erros do passado.

Em 2006, a deserção de cerca de 600 soldados timorenses lançou o caos no país e provocou uma crise de refugiados que afectou mais 150.000 pessoas. Timor-Leste viveu uma situação de pré-golpe de Estado.

As Nações Unidas vão manter uma força de 1.280 homens no terreno até às presidenciais de 2012.

quinta-feira, 24 de março de 2011

José Luis Triste Tanba Mari Alkatiri liga Desenvolvimentu ho Tsunami:

FORUM-HAKSESUK, Quarta-feira, 23 de Março de 2011

AMP dehan desenvolvimentu iha 2012 laos ho Tsunami

Dili, Forum Haksesuk (FH). Vice PM José Luis Guterres nudar PM Interinu hakfodak ho triste rona deklarasaun husi partidu politiku balun katak, sira kaer ukun desenvolvimentu mai hanesan Tsunami, tamba tuir nia, tsunami ne’e lembra dezastre no destruisaun.

“Hau triste quando rona ema balun dehan, ita liga desenvolvimentu ho tsunami, tsunami lembra dezastre no buat ida destruisaun”, deklarasaun José Luis Guterres nian ne’ e hakerek Jornal Nacional Diário (JND) iha ninia edisaun Quinta-Feira (24/03/2011, paj. 1 e 15).

Hakerek tan JND, “ita akompana lalais ne’ e Tsunami iha Japaun ne’eba, iha ema barak mate no desenvolvimentu ne’ebe maka iha ona destruida ka estragadu, tamba Tsunami “.

Haktuir tan José Luis Guterres, ”tamba ne’e, hau hare katak, politiku sira halo komparasaun desenvolvimentu ho tsunami ne’e infelis teb-tebes”, hakerek JND.

Iha Konsolidasaun Partidu Fretilin iha Fatu Ahi, sub-distritu Kristu Rei, Dili, Sekretariu Jeral, Mari Alkatiri dehan katak ”FRETILIN promote Tsunami Dezenvolvimentu”, hakerek STL, edisaun Tersa (15/03/2011).

Hatan ba Mari Alkatiri ninia deklarasaun ne’e, Deputado husi AMP kontra hodi dedan "hanoin ne’ebe maka sei la kontribui ba desenvolvimentu tamba Tsunami sinonim ba dezastres naturais, ne’ebe maka rai no povu Japaun hasoru dadaun".

Partidu hotu-hotu iha direitu atu Ukun iha tinan 2012, reflete ba vontade populares, maibe povo nia hakarak desenvolvimentu ne´ebe lao hodi lori progresu no ninia impaktu moris diak ba Nasaun”, haktuir Natalino dos Santos, Deputado husi Bankada CNRT. Haktuir tan Natalino dos Santos, ”maibe povo nia hakarak desenvolvimentu ne´ebe lao maibe desenvolvimentu sem Tsunami”, defende Natalino dos Santos, hakerek STL, segunda-feira (21/03).

Tenik tan Natalino dos Santos, ”se maka ukun tenki ho laran mos no domin, tamba sira ne´ebe maka tau iha ulun odio no vingansa povo labele fiar tan ona ba sira hodi kaer ukun. Vingansa no odio maka hasae lia fuan sira be dehan sira ukun sei lori Tsunami ba desenvolvimentu 2012”, argumenta Natalino dos Santos husi Fretilin Mudanlas (FM).

Ba Rui Meneses, husi banka Partido Democratico (PD), defende katak ”desenvolvimentu iha 2012 lao ba oin buka evita Tsunami, tamba konsekuensia maka lori desastres naturais ne´ebe ninia impaktu ladiak”. Tenik tan, ”politiku ne´ebe maka dehan Tsunami iha 2012, ne´e hatudu katak politiku ne´ebe ladun hanoin diak ba rai ida ne´e”, dehan Rui Meneses, hakerek STL (idem).

Fontes:

- Jornal Nacional Diário (JND), edisaun Quinta-Feira (24/03/2011, paj. 1 no 15)!
- Suara Timor LoroSae (STL), edisaun Tersa-feira (15/03/2011, paj.1 no 11) no edisaun Segunda-feira (21/03/2011, paj.14)!