domingo, 20 de março de 2011

PM Xanana Gusmão vai à Indonésia com adesão à ASEAN e fronteiras terrestre na agenda


.
Díli, 18 mar (Lusa) - O primeiro ministro de Timor-Leste, Xanana Gusmão, desloca-se a Jacarta, no dia 22, onde irá manter um encontro com o Presidente indonésio, Susilo Bambang Yudhoyono, anunciou hoje o Governo timorense.
No encontro bilateral entre os dois líderes, com a presença dos membros do governo que compõem as delegações de Timor-Leste e da Indonésia, serão assinados vários acordos entre os dois países.

Xanana Gusmão encontra-se no mesmo dia com o secretário-geral da Associação de Nações do Sudeste Asiático (ASEAN), e profere uma palestra na Universidade Indonésia.

De 23 a 25 de março, o primeiro-ministro timorense participa em Jacarta no "Diálogo Internacional sobre Defesa", regressando a Timor-Leste no dia 26 de março.

A visita do primeiro ministro ocorre após a entrega formal do pedido de adesão do país à Associação de Países do Sudeste Asiático (ASEAN), no dia 04, depois da V reunião conjunta ministerial, entre Timor-Leste e a Indonésia, que decorreu em Jacarta.

A Indonésia, que preside à ASEAN, é um dos países que apoia a adesão de Timor-Leste, durante o seu mandato anual, a par da Malásia, Tailândia e Filipinas, mas outros países, como Singapura, defendem que Timor-Leste deve aguardar pela consolidação e pelo estabelecimento formal da comunidade em 2015.

CNJTL Propoin Investiga Asaun UNTAS

Sesta, 18 Marsu 2011 - 16:14:22 OTL
 
Posting Husi : Josefa Parada


DILI—Presidente Conselhu Nasional Joventude Timor Leste (CNJTL), Leovigildo Hornay husu Polisia halo investiga ba estudante sira ne’ebe halo asaun kona ba lista Uni Timor Asuain (UNTAS).
“ Hau hanoin presisa investigasaun ida profundu, tanba dokumentus (Lista UNTAS-Red) ne’ebe mosu ne’e maluk timor oan sira maka lori mai ga iha oknum balun mak hakarak akuza ema,” hatete Presidente CNJTL, Leovigildo Hornai ba STL iha nia Sede, Farol, Dili, Sesta (18/3).

Maibe realidade hatudu katak iha kontestu justu no klaru katak Otonomia ho Independensia ne’e defaktu, no dejure, maibe buat ne’e tenke remata ona iha 1999, hakarak ka lakohi tenki simu.

Relasiona ho asaun UNTAS, Primeiru Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmao iha nia deklarasaun mos hatete katak nudar Timor oan lalika tau no foti buat sira ne’e demais, nia rona katak ema balun distritubui lista ne’e, ema nee  laran ladun mos, ba povu no nasaun ida ne’e.

Foin lalais ne’e mos, Komandante Jeral F-FDTL, Maijor Jeneral, Taur Matan Ruak fo sai mos nia deklrasaun katak labele akuza ema ida la ho  faktus, timor oan halai ba iha ne’eba, tanba  uluk iha funu,  barak hanoin katak Indonezia atu manan ona, realidade hatudu ona katak independensia maka manan. Oscar Salsinha

EAST TIMOR COUNCIL MINISTERS KILLED AUSTRALIAN LIFESE ENGINEERING

Thursday, 17 March 2011


Tempo Semanal-Dili, 17.03.2011


According to Tempo Semanal source within the East Timor Council Minister's seating on Wednesday (16/03) said the government has cut the contract which given to an Australian company to build a temporary port for the two Timorese F-FDTL patrol boat.
Current Hera port

"The council Minister's concluded that the sydney based company has failed in honoring it's contract and the government has cut the contract today (16/03)," the source said.

The company has received some payment of US$ 4,447,000,- from the total value contract of US$ 7.1 million.

The original contract which signed between the government Timor Leste and Lifese engineering  company has determined a the project must finished by October 2010 but until today there is no port yet and sacrifice the two boat.

The government official informed Tempo Semanal that, "Lifese Engineering which has closed relation to a well known and respective lawyer in Australia has violated the contract and should pay fine 10% to East Timorese Government out of the total project value of US$7,017,705.20. But instead Instead of pay fine to East Timor Government the Lifese wrote to Xanana's government on 20/10/2010 by accusing the Timorese side was causing the delay and  and demanded Timor Government to pay some amount of US$ 695,330.28 for “Delay of Project_300910.xls". It means the value of the temporary port goes up to US$7,713,035.38.

The contract was signed July 27th 2010 but some of the works started since April 2010 which was against violated the country's procurement law. Lifese Pty Ltd started their work on the temporary project based on a Letter of intend to award from Timorese Government dated 31/03/2010.

In July last year a member of parliament from opposition Fretilin party raised the issued of good governance and conflict of interest by the involvement of a world bank former adviser to East Timor Finance Minister.

Tempo Semanal is trying to confirmed with the representatives of the company in Dili. Unfortunately Ms Ines Almeida's phone is out of reached.

Tempo Semanal also has seek the copy Press releases from the Council Ministers since yesterday and the media department has promised to deliver but unfortunately no luck yet. A Timorese staff in the Council Ministers media department said sorry due to the delay. "It's happen because our adviser hasn't finished the press released yet," said a timorese staff. (TS)


PDHJ HO ONG PREPARA RELATORIU DAHULUK DIREITUS EMA TL NIAN

Friday, 18 March 2011


PDHJ, DR. Sebastiao Dias Ximenes.
Tempo semanal-Dili,17.03.2011

KINTA-Feira, (17/3/), atividade serbisu iha edifisiu Provedor Direitu Humanus no Justisa (PDHJ) la hanesan bain-bain. 

La’os simu keixa husi komunidade sira, maibe funsionariu PDHJ kada departamentu, inklui reprezentante Organizasaun Naun Govermental (ONG) halibur hamutuk iha aula enkontru PDHJ nian.

Loron ne’e sira rona esplikasaun husi orador sira, kona ba ‘Konsultasaun Revizaun Universal Periodiku PDHJ no Sosiadade Sivil’.

Worshop loron tomak ne’ebe loke husi PDHJ, DR. Sebastião Dias Ximenes, ne’e hetan partisipasaun wain husi Sosiedade Sivil, tanba titlu husi Workshop ne’e importante mos ba Sosiedade Sivil sira.

Esplikasaun PDHJ ba Jornalista sira hafoin intervalu hateten, objetivu workshop ne’e, oinsa atu simu kontribuisaun ideas no sujestaun ba relatoriu ne’ebe PDHJ ho ONG nasional sira hakerek.

“ami hala’o workshop ida ne’e para bele simu ideas no sujestaun husi Sosiedade Sivil tomak, molok submete relatoriu ne’e ba Nasaun Unidus. Sim.., relatoriu ne’e atu haruka ba. Tanba, Timor-Leste ratifika ona konvensaun barak. Nune’e mos hanesan Estadu, ita iha dever atu aprezenta relatoriu”tenik eis Reitor UNDIL ne’e." 

Tuir Sebastião, konsultasaun kona ba relatoriu ne’ebe PDHJ ho ONG nasional sira hakerek atu submete ba Komisaun Internasional Direitus Umanus Nasoeins Unidas nian, hanesan relatoriu ba dala uluk nian.

 “Tuir loloos PDHJ mos bele halo ninia relatoriu mesak, maibe atu efisien liu PDHJ tenke serbisu hamutuk ho Sosiedade Sivil sira” Sebastião haktuir.

Konserteza Governu mos hato’o sira nia relatoriu, maibe atu iha balansu, Governu hato’o liu husi sira nia vizaun no aspeitu, tanba orgaun indepedente mos iha hanoin ketak ida.

Relatoriu ne’e foka liu ba direitus humanus, liu-liu konvensaun internasional ne’ebe TL ratifika ona, hanesan direitu feto, direitu labarik no direitu ekonomia sosial e kultural ne’ebe implementa ona iha rai laran.**

Violasaun Direitus Umanu kontinua Eziste

BAZEIA ba relatoriu Revizaun Universal Periodiku PDHJ no Sosiadade Sivil hatudu katak, violasaun Direitus Umanu iha Timor-Leste kontinua aumenta no sei eziste nafatin, tanba Estadu Timor-Leste la konsege halo diak ninia knar iha Institusionaliza rekezitu nu’udar obrigasaun estadu nian, inklui la adopta masimu rekomendasaun jeral husi tratadu rua. (tratadu direitu labarik no diskriminasaun kontra feto).

Direitu ba Moris no Dezenvolvimentu

Kazu malnutrisaun kontinua aumenta husi tinan ba tinan. 

Hanesan dadus 2010 hatudu, malnutrisaun sa’e to’o 25% no tasa mortalidade infantil as tanba moras malaria, dengue, diarea, menus hela fatin, susar asesu ba bee mos, eletrisidade no saneamentu sei kontinua eziste.

Direitu ba Edukasaun

 Dikriminasaun hasoru komunidade ne’ebe kategoria rendimentu ki’ik kontinua aumenta, tanba sira nia oan ne’ebe eskola iha eskola publiku kontinua la hetan tratamentu diak.

Direitu Feto no Jeneru

Kazu violasaun kontra feto aumenta tinan ba tinan. 

Numeru ne’e sa’e makas  iha tinan 2010. Klasifikasaun ba kazu ne’e mak hanesan, violensia fiziku, psikolojika, violensia ekonomiku no violasaun seksual. 

Maibe, entre kazu hirak ne’e, numeru as liu mak kazu violasaun domestika.

Direitu ba Moris Seguru, Justisa no Seguransa

Kazu infrasaun disiplinar aumenta aas iha periodu 2007-2010, Departamentu Justisa Polisia Nasional rezista keixa hamutuk kuaze atus ualu (800). 

Husi kazu hirak ne’e, 14% prosesa ona iha Tribunal no hetan ona desizaun, 30% sei iha prosesu investigasaun no seluk pendent.

Direitu ba Justisa

Iha area justisa nian, kazu pendente kontinua aumenta. Tanba to’o  Dezembru 2010, total kazu pendentes iha Ministeriu Publiku hamutuk kuaze 4.800 no iha Tribunal Distrital Dili kuaze 860.

Kazu pendente aumenta as tanba fatores limitasaun rekursu umanu, fasilidade no ekipamentus serbisu, jestaun no mos fator lingua, tanba komunikasaun hotu tenke uza lingua portuguesa.

Ho fator hirak ne’e hotu mak impede prosesu julgamentu, ne’e duni dadur barak mak iha detensaun ba tempu naruk no la iha revizaun periodu ba sira nia kazu.

Direitu ba Saude

Durante ne’e iha ona progresu balu husi parte Saude, tanba Governu hari tiha ona infreastrutura saude nian, hasae numeru serbisu saude to’o nivel suku, no mos numeru mediku liu husi koperasaun ho Governu Kubanu. 

Maibe, faila iha fornesementu saude ba ema hotu, tanba taxa mortalidade inan no bebe kontinua sa’e.

Direitu ba Serbisu no protesaun ba Trabailadores

To’o tinan 2010 serbisu divizaun relasaun industria konfederasaun sindikatu trabaladores atende kazu disputa laboral (1430). kategoria husi kazu ne’e mak despedimentu injustisa, problema kontratu, problema pagamentu no mos seguransa, saude ho ejiene iha fatin serbisu.

Entre kazu hotu barak liu kazu despedimentu injustisa ne’ebé atinji 86%. Husi kazu hotu 3% de’it mak rezolve liu husi dalan mediasaun tripartida ne’ebé involve Governu. 0,4%  mak lori ba tribunal no dala barak la iha serteja. Kazu disputa laboral barak mak lori ba tribunal mais kontinua pendenti.

Violasaun direitu trabaladores  sai preokupasaun tanba fator oi-oin, inklui la iha medidas protesaun ne’ebé adekuadu, kodigu laboral la iha fatin.

Asuntu desempregu iha relasaun metin ho tratamentu ba trabaladores iha kontestu kompetisaun iha merkadu trabaladores.

Tinan ba tinan forsa laboral tama iha merkadu trabalador hamutuk rihun (16.000), kuaze 15% kontinua ba ensinu superior no formasaun professional, 4% de’it mak possibilidade hetan serbisu, barak liu mak desempregu.

Direitu ba Dalen, Kultura no Relijiaun

Ofisialmente Governu adopta Lingua Portuguesa nu’udar lingua ofisial no rekoinese de’it lingua ne’e hanesan lingua ofisial iha birokrasia estadu nian, no mos iha prosesu aprendizajen.

Kestaun ne’e hamosu ona obstakulu kona ba asesu serbisu iha Governu, inklui prosesu aprendizajen no informasaun kona ba lejislasaun hotu. Ne’e duni, bainhira Governu la iha politika diak hodi proteje dialetu orijen sira, situasaun ne’e sei kria ameasa ba asesu ema hotu nian.

Violasaun Hasoru Feto no Violasaun Domestika

Maski Lei kontra violasaun kontra feto introdus ona ba publiku no iha ona kriminalizasaun ba aktus hotu husi violasaun domestika nian. Maibe, iha tinan 2008-2009 numeru kazu sa’e makas.

Kazu violasaun hasoru feto ne’ebe polisia rezista sa’e to’o 1.200, maibe 505 de’it mak prokurador lori  ba Tribunal. Husi numeru ne’e 2,5% de’it mak prosesu iha Tribunal.
Iha tinan 2010 numeru kazu violasaun domestiku sa’e makas liu 25% husi numeru kazu iha tinan rua kotuk.

Atu  hakat lalais ba susesu iha area hirak ne’e, Governu Timor- Leste tenke hakas an hodi institusionaliza prinsipiu husi tratadus sira ne’e, iha politika, programa, lejizlasaun no orsanmentu estadu nian. Iha tempu hanesan tenke adopta mekanismu ne’ebe susrentavel hodi kria nasionalizasaun husi instrumentu internasional no tenke hametin telasaun ne’ebe forte antre povu ho estadu oha kontestu konstrusaun nasional ne’ebe demokratiku.**

quinta-feira, 17 de março de 2011

MG Ruak: Xanana vitimizado e F-FDTL criminalizado por terem defendido o pais no momento da guerra e da crise de 2006

FORUM-HAKSESUK, Sexta-feira, 12 de Março de 2010

Dili - (FH short news) O Chefe da Forcas Armadas de Timor-Leste, Major-General Taur Matan Ruak, defendeu hoje nas instalações das F-FDTL em Metinaro no sul da Capital Timorense que os membros das Forças de Defesa Nacional estão sendo criminalizados por terem defendido o país em tempos de guerra (crise politica e militar de 2006).

O ex-guerilheiro Ruak relembrou também que o seu companheiro, ex-presidente do CNRT na sigla antiga, o ex-presidente da Republica (2002-2007) e actual Primeiro Ministro de Timor Leste Kay Rala Xanana Gusmão era considerado um criminoso pelos Indonésios quando estava a lutar pela auto-determinacão de Timor Leste.

Em 2006, do mesmo modo, todas as culpas da crise politico militar provocada sob o governo da maioria absoluta de Alkatiri também foi atribuída a Xanana Gusmão pelos responsáveis do governo justificado por um simples discurso a nação que teria contribuído para o agravamento do "divisionismo entre lorosae vs loromonu" mas nada se diz sobre os responsáveis politico, moral e administrativo do governo atraves de Roque Rodrigues do ministério da Defesa e Rogério Lobato da Administração Interna do governo liderado por Mari Alkatiri, actual líder da Oposição Maioria Parlamentar.

As armadas das F-FDTL e PNTL descobertos nas mãos de civis sem quaisquer cobertura legal mas o gabinete da crise criada na altura, parece ter ignorado as suas próprias responsabilidades, apenas os responsáveis operacionais estão a ser criminalizados por terem cumprido ordens dadas e condenados, por isso, a prisão mas os mandantes permanecem excluídos fora do processo "o nosso primeiro-ministro Xanana estava no mato a defender a sua pátria, o Tribunal Indonésio condenou-o como um criminoso e agora estamos sendo criminalizados, no momento em que agimos em defesa dos interesses de Timor Leste", Matan Ruak fez esta declaração hoje (12/3) a media áudio e visual, em Metinaro, Dili a margem da decisão judicial em sentenciar 24 pessoas (alguns militares e civis armados por F-FDTL) no processo dos atentados contra o Presidente da República e o Primeiro Ministro de Timor-Leste, Ramos Horta e Xanana Gusmao, respectivamente.

Fonte: Radio e Televisao Timor Leste (RTTL), 12 de Marco de 2010

RAUT ELEITOR IHA ELEISAUN 2012: (APROXIMASAUN PARTIDU POLITIKU)

 FORUM-HAKSESUK, HOJE Quarta-feira, 16 de Março de 2011


IVO VALENTE

Tinan 2012, Timor Leste sei halão nia eleisaun geral, ba Presidente Repúblika ( Mársu ) nomos ba Deputado Parlamentu Nasional ( Junho ).

Hahu tinan hirak kotuk, partidu ida-idak halão ona konsolidasaun/re-ajustamentu no preparasaun ba quadrus estruktura partidu nian iha báze ( nivel distritu, sub-distritu, suco toó aldeia ), aktividades refere, ho hanoin ka ho objekctivu oin-oin, hametin konviksaun husi quadrus rasik, reforsa mensagem idiología ka programa partidu nian, etc…

Ba maioria povu timor leste, konsolidasaun/re-ajustamentu ka kampanha, laos buat foun ida, maibe nudar aktu politiku husi politikus sira, hodi lori planu, programa ka assaun ruma nebe partidu ida-idak trasa ona hodi lori objectivo nasional Estado Timor Leste nian, maka promesas ba moris diak ( Bem –estar ba povu tomak ).

Partidu politiku balun, nudar partidu nebe moris ona iha tempu naruk, Timor oan konese ona sira nia idioloía ka programa, konese ona sira nia lideransa, sira nia kbiit atu implementa planu ka programa.

Ohin loron timor oan hatene dadauk, nó hare oinsa aproximasaun partidu politiku sira ( liu meius / dalan hakbesik an ba eleitor sira ), oinsa partidu nia estratégika hodi hatoo sira nia planu, sira nia vizaun, sira nia kbiit lideransa no sira nia konfiansa ba vizaun Estado.
Konforme observasaun hakerek nain, hare katak, partidu politiku hotu-hotu iha Timor Leste iha sira nia programa nebe diak no sei bele lori vantagem ba povu timor leste.
Hare mos katak, pelu menus durante tinan hirak né, partidu politiku sira iha timor leste halão hela aproximasaun ho meius lima, tuir mai neé :

1).Aproximasaun Istóriku, nebe konsidera katak, politika nasaun ida sei labele hetan kompriensaun diak wainhira haketak-an husi nia istoria rasik. Nune ema hotu-hotu persiza hatene duni pais ne nia istória.

Aproximasaun istóriku, sei foka barak liu ba istoria rai ida nian, nudar aproximasaun ida nebe tradisional tebes, dalan ida né sei hare liu ba akontesimentu passadu / nudar istória ba povu, no hare mos ba projesaun husi forsa istoria, liu husi tempu aktual ba tempu futuru, situasaun rai nian actual, bazeia barak liu ba konflitu passadu.

2).Aproximasaun Realístiku, nebe mosu ho nia hanoin katak, politika tenki halão ho dalan realistiku, nebe puder nudar esensia politika, aproximasaun ida né iha karakter normativo, tamba nia orienta ba poder.

Meiu ida ne, bazeia nia-hanoin ba realidade moris, saida maka iha, la bazeia ba saida los maka tenki halo, aproximasaun ida neé, iha elementus oportunismu, ne fo liu pressaun ba influensia husi ambiente nebe iha. Emar nebe halo aproximasaun ida ne, dala barak hanoin katak, politiku nebe hanorin atu tuir dalan moral no tuir lei sei la lori resultadu lais no satisfas., sira iha hanoin katak karakter politiku nebe moralista, legalista no idiologistas, ne nudar hahalok kontra forsa natureza.

3) Aproximasaun Idealístiku, aproximasaun ida né mos iha karakter ida normativu, ho sintidu katak saida maka autor politiku sira tenki halo. Diferensa entre realistiku ho idealistiku maka, realistiku espera katak autor politiku sira aktua / halao saida maka autor politiku sira halao iha passadu/ iha tempu uluk, maibe aproximasaun idealistiku hein katak autor politiku sira husik hela / abandona karakter/ hahalok nebe La efektivu, nebe tenki bazeia ba prinsipiu moral, halao assaun politiku ho dalan rasional, kbiit atu kontrola –an no utiliza sentimentu humana.
Aproximasaun ida né, hanoin katak, laiha hahalok ema ruma nian maka labele muda. Nudar ema, sempre iha kbit atu estuda, hadia nia-an ka muda tiha nia hahalok.

4). Aproximasaun Sientífiku ( siensia ), meius ida ne hare liu báze ba siensia / matenek, nebe dihan, abut / raís politiku né mai husi hahalok ema nian, no mai husi hahalok politiku sira rasik, hahalok ida nebe refleta wainhira sira / politiku ida kaer ukun. Aproximasaun ida neé konsidera katak aproximasaun sira seluk iha leten, iha elementu ba konviksaun ka idiologia ruma nebe determina partidu nia existênsia.

Nuné hare katak, politika ne nudar ema nia hahalok, ka saida maka ukun nain ida hálo, wainhira ukun nain ida fo orden, kumpri orden, buka resolve ho dalan persuasivu / la uza violensia, utiliza dalan komprimisiu, kolaborasaun, la impoem / ka obriga, matenek hodi halo negosiasaun iha disputa. Nune maka define, politika nudar hahalok nebe bele observa no laos hare tuir deit konseitu ka impresau abstratu.

5). Aproximasaun Mixta, ( kahor ), dalan ida né, politiku sira prefere liu atu hatudu ba nia eleitores sira katak, laos konviksaun deit ba idiologia maka importante ba estado ida, nune, persisa kombinasaun husi aproximasaun istoriku, realistiku,idialistiku noó sientifiku. Dalan mos atu lori aplikasaun planu/ programa nebe modernu, persiza muda hanoin tuir / adapta nia-an ho situasaun real ba moris ohin loron.


Wainhira observa aproximasaun sira iha leten, hakerek nain hare katak, aproximasaun sira idak-idak iha rasik nia vantagem no mos disvantagem iha kontestu politika timor leste nian.
Sidadaun timor leste, akompanha movimentu politiku tomak, átu abserva no hare, oinsa polítiku sira sei forma sira nia papel iha komunidade demokrátiku, oinsa politiku sira nia performance, hahalok no sira nia medidas wainhira povu iha situasaun defisil ruma nia laran.
Politiku nain sira, liu-liu lider sira, matenek atu foti oportunidade nebe, sei lori duni benefisiu ba nia eleitores sira ( povu timor leste tomak ), oinsa hetan duni konviksaun husi sidadaun sira, atu bele hetan konfiansa no kontinua dezenvolve rai ida né.

Mai hamutuk ita observa no identifika, politiku sira nia aproximasaun nebe bele konvense ita ba dalan naroman, nakonu ho prosperiedáde, dezenvolvimentu nó paz…!

Hakerek nain

Ivo Valente
*Sidadaun Dili

Tamba intereses grupus hatama sira nia naran iha Listas UNTAS

Quarta-feira, 16 de Março de 2011


Dili, Aileba Lian (AL). Publiku hahu fulan janeiru mai to'o fulan Marsu laran tinan 2011,mosu espekulasaun no probaganda konaba movimentasaun ba UNTAS iha Timor-Leste, penetra iha instituisuan hotu-hotu. Probaganda hahu manas tan tamba konferensia imprensa no petisaun husi Conselho Senado Estudantil-UNTL nian iha loron 15 fulan Marsu tinan 2011.
AL mos buka tuir tamba saida maka hamosu naran sira iha listas ligadu ba UNTAS. Sempre iha motivus politiku,pesoal no sosial ruma. Sira balun naran hatama duni tamba sira nia pasadu historika,balun tamba fatin no mos balun naran tama tamba sucesu ba kareira profisional ka politika.

Motivu ekonomika:

Gil da Costa Alves, alem de nia okupa posisaun nudar Ministru (MTCI),maibe iha mos motivu ekonomiku atu halo ema balun ka grupus balun frustradu ba ninia posisaun ne'ebe maka nia iha. Exemplo: MTCI fo han barak empresariu FRETILIN-Revolucionariu sira, hanesan fos kompanias Fretilin/F maka manan, lori empresariu barak husi liur mai rejista iha Timor-Leste maske la iha kapital sosial/financeiras mos simu deit tamba lori Fretilin/Revolucionariu nia naran, negocius kiik oan sira ne'ebe maka sempre envolve ema Fretilin/Revolucionariu. Maske MTCI fo han bosu Camaradas sira barak maibe la satisfas tamba fo deit balun,balun lae. Diak liu joga hatama nia naran hodi joga foer.

Motivu kareira no fatin:

Hatama Santina Viegas Cardoso,husi Diretora Jeral Ministeriu Finansas nian, tamba ho reformas ne'ebe maka IV Governu implementa,no sistema centralizadu iha Ministeriu Finansas ne'ebe prejudika ba intereses sira ne'ebe maka hakarak acesu ba osan,ba dokumentus no ba buat decisaun importante barak. No kareira Santina Viegas Cardoso nian mos komesa sae tamba ninia profisionalismu, diak liu hatama iha listas hodi joga tiha estraga nia naran diak.

Hatama naran Januario Marcal, Diretur ba Fundus Komunitaria iha Ministeriu Agrikultura no Peskas, fundus ne'ebe maka importante ba desenvolvimentu rural no baze aileba/maubere sira. Maibe barak maka la iha acesu ba iha fundus ne'ebe importante. Mos konotasaun Januario marcal ninia ligasaun ba PD no militante RENETIL, diak liu hatama nia naran hodi estraga tiha.

Hatama Julio Tomas Pinto (JTP) no Francisco Guterres (FG) tamba sira nain rua okupa fatin hanesan Sekretariu Estadu ba Defesa no Seguransa. Fatin ne'ebe maka bele hamate ema balun ka grupu balun ninia ambisaun. Se sira nain rua nafatin,no sucesu ba sevrisu ne'ebe maka sira envolve,sei taka dalan ba kareira no ambisaun ema balun nian.

Iha lista ida fulan kotuk,hatama Estanislau da Silva, karik refere ba ex-Ministru Agrikultura no Peskas iha I Governu Konstitusional no PM iha III Governu Konstitusional. Se los duni,iha dunu motivu ba ida ne'e, Estanislau da Silva,kandidatu forte ba suecesaun lideransa iha Partidu FRETILIN/Revolucionariu post-Mari ALkatiri. Karik posisaun ida ne'e mos, sai hanesan hadau malu ba camaradas sira barak iha Partidu laran. Diak liu hatama naran hodi pertence ba UNTAS hotu.



Motivu tamba konotasaun politika:

Salavador Soares, Abilio Lima,Carmelita Monis,Gertrudes Monis,Vital dos Santos,sel-seluk tan,
tamba hatama oinsa maka halo rame no equilibriu ba jogadas probaganda deit tamba sira nia pasadu recente historia. Diak liu joga sira hancur no hatama hotu iha listas membrus UNTAS.

Motivu la simu integra ba grupu sosial balun:

Hatama Dr. Helder da Costa, oras ne'e servisu iha Ministeriu Finansas, lidere foruns Internasionais ne'ebe maka Timor-Leste hola parte, liliu iha meeting ho donores sira, Helder Costa sempre co-cher ba encontros internasionais no ninia kareiara hahu sae makas. Mos tamba Helder Costa rejeita tama iha grupus intelektuais husi grupus balun ne'ebe maka ligadu ba partidu balun ne'ebe konotadu ho fahe dokumentus falsus no foti isu UNTAS iha Timor-Leste. Sala Helder Costa nian, la simu rekrutamentu ne'ebe ex-membru governu balun halo dadaun ba grupus intelektuais sira, diak liu hamate ho hatama naran iha listas UNTAS.

Iha qualquer asaun, sempre iha ninia motivasauns: Motivu ekonomika, Motivu tamba konotasaun politika, Motivu kareira no fatin no Motivu la simu integra ba grupu sosial balun!